Und mõjutavad väga paljud tegurid alates sellest, mida ja mis ajal on õhtul söödud, kui palju on hilistel tundidel trenni tehtud, aga samas ei saa ka unustada sobilikku temperatuuri, puhast õhku kui ka head madratsit.
Nendest aga enim paistab silma tehisliku valguse mõju, mida peetakse üheks peamiseks põhjuseks, miks meie keskmine uneaeg on vähenenud. Varem, kui kasutati peamise valgusallikana küünlaid ja viibiti rohkem päevavalguse käes, magasid inimesed keskmiselt 9 tundi ööpäevas. Tänaseks on see langenud 7 tunni juurde.
Paljud inimesed eelistavad enne magamaminekut vaadata filme ja seriaale või viibida mobiiltelefonis – need ekraanid on aga tehisliku valgusega, mis omakorda mõjutavad meie uinumist. Teiseks on väga levinud erinevad nutiseadmed magamistoas nagu elektroonilised kellad, mobiiltelefonid jms, mis mõjutavad inimeste unehormooni tööd ja selle tagajärjel võib jääda unetuks.
Pikaajalisest unepuudusest võib saada krooniline haigus, mis toob omakorda kaasa teisi sümptomeid ja lisahaiguseid. Enamjaolt jäävad need aga märkamata või seostakse millegi muu kui unepuudusega.
Sinu hea uni: 3 lihtsat soovitust
Ole aktiivne ja liigu!
Teada on, et füüsiline aktiivsus parandame meie une kvaliteeti. Uuringud näitavad, et piisavalt aktiivne eluviis aitab kiiremini uinuda ja hoiab meid sügavamas unes. Selleks on soovitatav liikuda või teha trenni 3-4 korda nädalas vähemalt 30 minutit järjest.
Pea aga meeles, et treenimine tõstab kehatemperatuuri, mis omakorda ütleb meile, et tuleb olla ärgas ja püsida üleval. Ära tee trenni vähemalt 3-4 tundi enne magama minekut, sest see võib hoopis mõjutada sinu une kvaliteedile vastupidiselt.
Mõtle, mida õhtul sööd!
Seedimine kulutab palju energiat ja seetõttu ei soovitata enne magamaminekut kõhtu üleliia täis süüa. Söö umbes 4 tundi enne magamaminekut kergelt seeditavat toitu nagu pähkleid, spinatit, kala, erinevaid piimatooteid.
Samuti on hea juua teed, kuid õhtul tuleks vältida ergutavate teede joomist, milleks on valge, must ja roheline tee.
Piira kofeiini sisaldusega jookide tarbimist, sest mida enam me päeva jooksul joome kohvi või teisi jooke, mis kofeiini sisaldab, seda vähem saame head und öösel. See aga ei tähenda, et sa peaksid kohvist täielikult loobuma, pigem piira selle tarbimist. Suuremad kofeiini kogused, alates 400 ml, pikendavad uinumist ja võivad lühendada öötunde, seda eelkõige keskealiste inimeste puhul.
Väldi alkoholi üleliigset tarbimist. Mõnuainete kasutamine paremaks uinumiseks on muutumas aina sagedasemaks – nii alkohol kui ka teised mõjuained lõõgastavad meid ja võivad pealtnäha parendada uinumist. Tegelikult aga lõhub alkoholi tarbimine meie REM und ehk nö unenägude und, mis on seotud meie emotsioonide ja vaimsete funktsioonide toetamisega.
Nutiseadmed ja uni ei käi käsikäes – väldi nende kasutamist 2-3 tundi enne uinumist.
Nagu alguses kirjutasime on nutiseadmed ja uni omavahel seotud. Sinine valgus mõjutab meie uinumist ja võib seda takistada, samuti ergutab internetis surfamine meie aju, kuna saame uut informatsiooni, mida töötleme, millele mõtleme. Kui sa kasutad mobiiltelefoni äratuskellana, siis seadista äratus juba varakult ning jäta telefon voodist mõne meetri kaugusele nii, et ennetad selle üleliigset kasutamist unetundide arvelt, kuid samal ajal kuuled enda äratust õigeaegselt.
Lisaks tervislikule eluviisile tasub tähelepanu pöörata ka unehügieenile ja -keskkonnale. Sellest loe juba järgmisest loost!