Söögilaud on mööbliese, mis aitab ruumi ühtseks tervikuks liita. Ja kuigi nimi ütleb üht, on see reeglina mõeldud rohkemaks, kui vaid söömiseks. Hea söögilaud võiks vastu pidada vähemalt 5-10 aastat. See tähendab, et hetketrendide asemel keskendu sellele, mis meeldib sulle ning mis sobib ruumi suuruse, kuju ja stiiliga.
Mis suuruses laud valida?
Varasem söögilaud ei pruugi aja muutudes enam parim valik olla. Millele siis uut lauda valides mõelda:
- Kas söögilaud on mõeldud kiireks einestamiseks või keskseks kogunemiskohaks?
- Kas lauda kasutaksid paar inimest või on plaanis külalisi võõrustada?
- Kas kavatsed korraldada suuri pidusööke?
- Kui vajalik on lisapind käsitöö kallal nokitsemiseks või koolilastel koduse töö tegemiseks?
Need küsimused annavad aimduse, millist lauda ja kui paljudele inimestele on vaja. Iga inimese jaoks tasub arvestada ca 60 cm istumisruumi. Laua ja seina vahele võiks jääda nii palju ruumi, et kui ka inimesed istuvad toolidel, on nende tagant siiski võimalik ilma kedagi segamata mööduda.
Võimalustest kirju maailm
Kuna reeglina on söögitoad, köögid ja elutoad ristkülikukujulised, on sama kujuga laud traditsiooniline valik. See sobib ideaalselt igas suuruses seltskonnaga ja on turvaline lahendus. Tihtipeale on võimalik soetada vaheosaga ruudukujuline laud ehk suurema seltskonna korral saab laua lihtsalt ristkülikukujuliseks venitada. Samas on ruudukujuline laud ise sobivaim valik ruudukujulisse ruumi ja oludesse, kus on vaja mahutada kuni neli inimest.
Teine väiksemasse ruumi sobiv variant on ümmargune laud. Boonuseks seegi, et ümmarguse laua taga näevad kõik kõiki ning kellegi kanda ei lange „lauapealiku“ rolli. Ettevaatlik tasub olla suurtele seltskondadele mõeldud ümmarguste laudadega, mis võivad mõjuda distantseeruvalt.
Ovaalse kujuga söögilaud on visuaalselt üks unikaalsemaid aga ka parimaid lahendusi, sobides väga hästi eri kujuga tubadesse ja aidates pehmendada üldmuljet. Laua taga istujad saavad nautida ümmarguse vormiga laua eeliseid ning samas pole vaja muretseda ka ruumipuuduse pärast.
Materjali ABC
- Puit – hea turvaline valik, sobides igapäevaseks kasutamiseks. Kõva puit (tamm, vaher, kirsipuu, saar) peab koormusele paremini vastu, ent on raskem ja kallim, pehmem puit (mänd, kask) on rahakotisõbralikuma hinnaga. Mõlemal juhul saab puidust söögilaua eluiga pikendada õlitamise, vahatamise ja lakkimisega.
- Klaas – tänu oma läbipaistvusele pakub see õhulist tulemust, sobides kitsamatesse oludesse. Lauaplaat võib olla läbipaistev, matt või toonitud ning hind on reeglina meeldivalt madal. Miinustena tuuakse välja, et klaasi saab kriimustada, kraapida ning kuumuse mõjul võib see praguneda. Ka sõrmejäljed jäävad klaasil hästi näha.
- Kivi ja kivi imiteerivad materjalid – vastupidav ja majesteetliku välimusega materjal. Kivist võib olla tehtud kogu laud või vaid lauaplaat. Hea on meeles pidada, et mõned kiviliigid võivad olla võrdlemisi poorsed ning seetõttu ka plekkidele vastuvõtlikud (nt marmor).. Kõige populaarsemad lahendused on marmor, kvarts ning tsemendist valatud lauad.
- Metall – äärmiselt vastupidav, ent sõrmejäljed torkavad väga hästi silma ja puhastamiseks on tihtipeale vaja erivahendeid. Seetõttu on metall pigem kasutusel lauaraami ehitamiseks. Tervenisti metallist tehtud laudu kohtab pigem tööstuslikes oludes.
Söögilauad ja toolid
Toolid ja söögilaua võiksid ideaalis valida samal ajal. Selliselt on parim ülevaade, kui palju istekohti laua taha mahub ning kas toolid on õige kõrgusega. Liiga kõrge või madal tool hakkab üsna pea häirima. Ühe uue trendina näeb siseruumides toolide asendamist pinkidega. Pinkidele mahub rohkem inimesi kui toolidele ning lisaks saab pingid ruumi kokkuhoidmiseks vajadusel laua alla lükata. Huvitava kontrastina võib kasutada ühel pool lauda toole, teisel pool pinki.